kolmapäev, mai 16, 2012

Forschungen zur baltischen Geschichte 7/2012

Ilmus ajakirja "Forschungen zur baltischen Geschichte" uus number (7/2012). 

 


SISUKORD:



Vorwort

Ortsnamenkonkordanz

Aufsätze

Tiina Kala: Gab es eine „nationale Frage“ im mittelalterlichen Reval? 11

Dorothée Goetze: Ein Abenteurer des Dreißigjährigen Krieges – Christian Dietrich von Czernichow und seine Diversionspläne gegen die Insel Ösel 1645 und 1648 35

Enn Küng: Die Börse in Narva als Symbol ihrer Zeit 61

Ulrike Plath: Libertine Literatur und die „Erotik der Aufklärung“ im Baltikum 76

Kristi Kukk: Ein noch schwererer Fall von Amnesie? Die lettische nationale Geschichtsschreibung vom 19. Jahrhundert bis zum Zweiten Weltkrieg in vergleichender Perspektive 106

Irina Buša: Egill Skallagrimsson in der lettischen Geschichtsschreibung 120

Heidi Lepplaan: „Mein Haus, mein Land, mein Erb und Eigen“: Deutsche Reaktionen auf das estnische Agrargesetz 1919 141

Mitteilungen

Andris Levans: Der Herbst der lettischen Historie? Zum Ersten Kongress der Historiker Lettlands 2011 169

Ulrike Plath: Neue Wege der baltischen Geschichtswissenschaft: Zur Gründung des Zentrums für Umweltgeschichte (KAJAK) in Tallinn 177

Stefan Donecker, Stefan Ewert: Ostseeraum und Schwarzmeergebiet im interregionalen Vergleich. Ein Tagungsbericht 181

Carol Marmor: „Unser eigenes olympisches Spiel“? Anmerkungen zu einer estnischen Ausstellung zum 30. Jahrestag der Olympischen Segelwettkämpfe von 1980 185

Besprechungen

Michael North: Geschichte der Ostsee. Handel und Kulturen (von Marten Seppel) 197

Andrejs Plakans: A Concise History of the Baltic States (von Kristina Pauksens) 200

Денис Г. Хрусталев: Северные крестоносцы: Русь в борьбе за сферы влияния в Восточной Прибалтике XII‒XIII вв. [Die Kreuzfahrer des Nordens. Die Rus’ im Kampf um Einflusssphären im östlichen Baltikum des 12.–13. Jahrhunderts] (von Andris Šnē) 206

Ivar Leimus, Rein Loodus u.a.: Tallinna Suurgild ja gildimaja [Die Revaler Große Gilde und das Gildehaus] (von Anti Selart) 212

Die baltischen Lande im Zeitalter der Reformation und Konfessionalisierung. Livland, Estland, Ösel, Ingermanland, Kurland und Lettgallen. Stadt, Land und Konfession 1500‒1721, 2. und 3. Teil (von Anti Selart) 215

Ajalooarhiivi varasalvest. Dokumente Eesti ajaloost Rootsi ja Vene ajal (17.–20. sajandi algul) [Aus der Fundgrube des Historischen Archivs. Dokumente über die estnische Geschichte aus der schwedischen und russischen Zeit (17. Jahrhundert bis Anfang des 20. Jahrhunderts)] (von Liis Rannast-Kask) 218

Россия и Балтия. Вып. 6. Диалог историков разных стран и поколений [Russland und das Baltikum. H. 6: Der Dialog zwischen den Historikern verschiedener Länder und Generationen] (von Ago Pajur) 220

Tõnu Tannberg: Eesti mees Vene kroonus. Uurimusi Baltikumi ja Venemaa sõja aja loost impeeriumi perioodil 1721–1917 [Der Este in der russischen Armee. Untersuchungen zur Militärgeschichte des Baltikums und Russlands in der imperialen Periode 1721–1917] (von Toomas Karjahärm) 224

Geisteswissenschaften und Publizistik im Baltikum des 19. und frühen 20. Jahrhunderts (von Manfred von Boetticher) 231

Светлана И. Рыжакова: Historica Lettica. Национальная история и этническая идентичность. О конструировании и культурном реферировании прошлого латышей [Historica Lettica. Nationale Geschichte und ethnische Identität. Über die Konstruktion und das kulturelle Referieren der Vergangenheit der Letten] (von Mārtiņš Mintaurs) 234

Balti biidermeier. Panoraame ja lähivaatlusi / Baltic Biedermeier. Panoramas and Introspections (von Konrad Maier) 240

Jaanus Plaat, Arne Maasik: Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis / Православные церкви, монастыри и часовни в Эстонии / Orthodox Churches, Convents and Chapels in Estonia (von Karsten Brüggemann) 244

Михаил Долбилов, Дариус Сталюнас: Обратная уния: из истории отношений между католицизмом и православием в Российской империи 1840–1873 [A Reverse Union: An Episode from the History of the Relationship between Catholicism and Orthodoxy in the Russian Empire, 1840–1873] (von Irina Paert) 247

Protokolle der Estländischen Ritterschaft 1914–1920 (von Mati Laur) 250

Umgesiedelt – Vertrieben. Deutschbalten und Polen 1939–1945 im Warthegau (von Karsten Brüggemann) 252

Sven Jüngerkes: Deutsche Besatzungsverwaltung in Lettland 1941–1945. Eine Kommunikations- und Kulturgeschichte nationalsozialistischer Organisationen (von Toomas Hiio) 255

Katrin Reichelt: Lettland unter deutscher Besatzung. Der lettische Anteil am Holocaust (von Olaf Mertelsmann) 262

Mūzika okupācijā. Latvijas mūzikas dzīve un jaunrade 1940–1945 [Die Musik in der Okkupation. Das musikalische Leben und Schaff en in Lettland 1940–1945] (von Kaspars Zellis) 266

Alexander Statiev: The Soviet Counterinsurgency in the Western Borderlands (von Kaarel Piirimäe) 270

Прибалтийский национализм в документах НКВД, МВД и МГБ СССР [Der baltische Nationalismus in den Dokumenten des NKVD, des MVD und des MGB der UdSSR] (von Tõnu Tannberg) 276

Jānis Keruss, Ineta Lipša, Inese Runce, Kaspars Zellis: Latvijas Universitātes Vēstures un filozofijas fakultātes vēsture padomju laikā: personības, struktūras, idejas (1944–1991) [Die Geschichte der Historisch-Philosophischen Fakultät der Universität Lettlands in der Sowjetzeit: Persönlichkeiten, Strukturen, Ideen (1944–1991)] (von Kristine Wohlfart) 280

Soldiers of Memory: World War II and Its Aftermath in Estonian Post-Soviet Life Stories (von Uku Lember) 285

Pēdējais karš: Atmiņa un traumas komunikācija [Der letzte Krieg: Erinnerung und Kommunikation eines Traumas] (von Eva-Clarita Pettai) 290

Vilnius. Geschichte und Gedächtnis einer Stadt zwischen den Kulturen (von Linda Lainvoo) 295

Uue Maailma lood [Die Geschichten aus der Uus Maailm (Neue Welt)] (von Priit Raudkivi) 298

teisipäev, mai 08, 2012

Ajalookirjanduse aastapreemia 2011

Neljapäeval, 10. mail kell 16.00 antakse Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn) üle Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2011.

Aastapreemia eesmärk on tunnustada parimate ajalooraamatute autoreid, hinnata kord aastas eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu.

Eesti ajalookirjanduse 2011. aasta aastapreemia kandidaadid on:
Indrek Jürjo. Ideed ja ühiskond. Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.-19. sajandil. Koostanud Inna Põltsam-Jürjo ja Tõnu Tannberg. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2011
Ajalooarhiivi varasalvest. Dokumente Eesti ajaloost Rootsi ja Vene ajal (17.-20. sajandi algul). Koostanud Kersti Lust, Enn Küng, Tõnu Tannberg, Tõnis Türna. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2011
Tõnu Tannberg. Eesti mees Vene kroonus. Uurimusi Baltikumi ja Venemaa sõjaajaloost impeeriumi perioodil 1721-1917. Tartu: Ilmamaa, 2011
Ivar Leimus, Anu Mänd, Rein Loodus, Marta Männisalu, Mariann Raisma. Tallinna Suurgild ja gildimaja. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2011
Lea Leppik. Kalefaktoripojast professoriks. Tartu ülikooli teenistujate sotsiaalne mobiilsus 1802-1918. Tartu: Kleio, 2011
Katre Kaju. Vive hodie, cras vivere est: humanistlik-kristlik haridustraditsioon ja Riia pastori Adam Andreae reisialbum (1696-1702). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011
Ants Hein. Sagadi mõis, Tallinn: Hattorpe, 2011
Aivar Jürgenson. Ladina rahva seas. Argentina ja sealsed eestlased. Tallinn: Argo, 2011
Lugemise kunst. The Art of Reading. Koostanud Piret Lotman. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised, 13). Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2011
Jaanus Plaat. Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2011
Kaur Alttoa. Tartu Jaani kirik. (Eesti kirikud, 3). Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011
Andres Kasekamp. Balti riikide ajalugu. Tallinn: Varrak, 2011
Juhan Maiste. Johann Wilhelm Krause 1757-1828, 3. Linnaehitajana Tartus. Kataloog. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2011
Jaak Rähesoo. Eesti teater, I. Üldareng. «Vanemuine». «Estonia». Ülevaateteos. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2011
Rudolf Põldmäe. Vennastekoguduse kirjandus. Toimetanud Siiri Ombler. (Eesti Mõttelugu, 101). Tartu: Ilmamaa, 2011

Eesti ajalookirjanduse aastapreemia määratakse ühele kandideerinud teosele. Raamatute hindamisel on kriteeriumiks käsitluse teaduslik tase ning uudsus. Lisaks arvestatakse raamatu tehnilist teostust kujunduse, trükkimise ja köitmise osas.

Aastapreemiat annavad välja Rahvusarhiiv, Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Pärnu Muuseum, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Ülikooli Ajaloo instituut, Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituut ning Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskond.

Aastapreemia määrab ekspertkomisjon, kuhu sel aastal kuuluvad ajaloodoktorid prof. Anti Selart (Tartu Ülikool), prof. Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia) ning prof. Toomas Karjahärm (Tallinna Ülikool).

Nele Randi ettekanne 17.05

Akadeemilise Ajalooseltsi selle semestri viimane ettekandekoosolek toimub 17. mail kell 18:15 Lossi 3-425. Esineb Nele Rand ettekandega „Saksa Ordu esindatus Riia peapiiskopkonna ja ordu vahelises tülis Baseli kirikukogul 1430-ndatel aastatel“.

1434. aasta alguses esitasid Riia peapiiskopkonna esindajad Baseli kirikukogul kaebuse Saksa Ordu vastu. Taotleti õigusemõistmist 13. sajandisse ulatuvas Liivimaa valitsemise ning Riia peapiiskopi ja toomkapiitli ordulise kuuluvuse küsimuses. Nimelt olid värskeimad arengud asjas toimunud 1431. aastal Riiale ordu poolt peale surutud Wormsi kokkuleppega. Vaatamata sellele, et kontsiilil algatatud protsess leidis lahenduse Liivimaa siseselt 1435. aasta lõpus, oli periood antud küsimuses ordule üle-euroopalisel areenil tervikuna raske. Jõupingutusi ordule soodsa lahenduse leidmiseks pidid tegema kõik ordu esindajad nii paavsti juures Roomas/Firenzes kui ka Baselis resideeruval kontsiilil.

Ettekanne keskendub Saksa Ordu esindatusele Baseli kirikukogul Riia protsessis 1430-ndate aastate esimeses pooles. Käsitlust leiab näiteks Kaspar Wandhofeni ja Johann Niklosdorfi tegevus Roomas/Firenzes ning Andreas Pfaffendorfi, Johann Karschau ja Johannes von Reve tegevus Baselis. Millise sisuga informatsioon liikus asjaosaliste vahel ning kas ordu tegi kõik endast oleneva protsessile positiivse lahenduse leidmiseks? Või näitavad allikad pigem ordu hoolimatut suhtumist ja isiklike vastuolude pärssivat mõju Riia küsimusele tervikuna? Alust just viimast arvata, annavad näiteks teated, et kirikukogu nõue 1434. aastal, saata Liivimaa ordu esindaja 90 päeva jooksul Baselisse, ei jõudnud adressaatideni, või et Saksa Ordu peaprokuraator Kaspar Wandhofen oli tülis pea kõikide teiste ordu esindajatega Baselis, või et Liivimaa ordu ei vaevunud saatma Baselisse tugevat ja pühendunud eestseisjat.